Need segavad ujumistunde ja jalgpalliharjutusi, kuid äikesetormid on üks minu lemmik asju Floridas elamise juures. Tervitatav paus lämmatavatest temperatuuridest ja rõhuvast niiskusest suvel peidavad nad päikest ja leotavad maastikku, mis ei saa muud aidata kui lopsakas kasvada. Kui lisasime oma majale kaetud veranda, oli suur põhjus see, et saime istuda õues tervitusilmade ajal, mis tavaliselt veerevad paaril pärastlõunal nädalas.
Eelmisel suvel avastasin meie tormide jaoks uue kasutusviisi, mis paneb mind tundma end leidliku taimeprouana. See sai alguse sellest, et otsustasin proovida veel üht viimast, et taaselustada oma kokkutõmbunud, lonkavaid jõulukaktusi. Püüdes neid tänada, aga hüvasti hüvast kuhjast päästa, seadsin nad teele, kui vihma hakkas sadama. Selle juures olles panin paika teised taimed, mis mu kontoriruumi kaunistavad. Minu surmalähedaste taimede taaselustamisel mõjus see nii hästi, et vihmavannide istutamine on nüüd meie maja asi.
Võite mõelda, kuidas ma oma jootmise ajakava koos ilmaennustusega kooskõlastan ja lühike vastus on, et mitte. Pikem vastus on see, et kui vihma tuleb (tean kas prognoosist või taevasse vaatamisest) või tunnen õhku oma Floridian meelte abil), panin välja taimed, millest võiks kasu olla a janu kustutaja. Otsustan, kas nad vajavad kastmist täpselt nii, nagu oleksin käes kastekannuga: pistes sõrme mulda või tõstes sisemise poti üles, et näha, kui kerge see on. Kõik taimed, mis on kuivad või isegi kuivad, saavad teha vihmavanni. Ja nad tulevad koju tagasi nii rõõmsalt.
Shifrah Combiths
Kaastöötaja
Viie lapsega õpib Shifrah üht-teist, kuidas hoida üsna organiseeritud ja päris puhas maja tänuliku südamega viisil, mis jätab olulistele inimestele palju aega kõige rohkem. Shifrah kasvas üles San Franciscos, kuid on hakanud hindama väiksemat linnaelu Floridas Tallahassees, mida ta nüüd koduks nimetab. Ta on kirjutanud professionaalselt juba kakskümmend aastat ning talle meeldib elustiilifotograafia, mäluhoidmine, aiandus, lugemine ning abikaasa ja lastega rannas käimine.
