Olen siin elanud kaheksa aastat. Kui kinnisvaramaakler näitas mulle maja, peatus mu süda. See oli deponeerimiskonto alt välja langenud ja oli ootamatult turule tagasi. Vaatamata üsna grandioossele välisilmele (Victorian Italianate stiilis) on see tegelikult väga mugav perekodu. Tubades on imelised proportsioonid ja 12-jalad laed. Õnneks on vajalikud moderniseerimised maja mõistlikult puutumata jätnud. Maja terviklikkust pole kahjustatud.
Seal on töötav kamin ja elutoad jagunevad algupärase pähklitasku ustega. Suurim muudatus, mille tegin iga seina peale uue värviga ja põrandate mustaks värvimisega (kollase tooniga tamme kohal), oli köögi ja söögitoa löömine avatud planeeringuga ruumi. See ei kõla liiga keeruliselt, kuid siin maavärina maakonnas tähendas see seina sidumist maja vundamendisse 25-jalase "I" riba abil.
Maja asub nurgakrundil, mis tähendab, et aed ümbritseb kogu kinnistut, mida ma jumaldan. Mul on tunne, nagu viibin Gruusias Savannahis - see on kohutavalt romantiline.
Arvasin alati, et elan lõpuks majas, mille sammud on kuni välisukseni. See on see maja. Ma tean, et ühel päeval tahan uut väljakutset või puhast paletti, kuid praegu ei taha ma kunagi lahkuda.
Korter on segu sajandi keskpaiga moodsatest ja kaasaegsetest tükkidest, mis kajastavad armastust disaini vastu, mis koosnevad IKEA klambritest, perekonna pärimisnurkadest, sõprade kingitustest, naljadest ja avalduse varastajatest ning rohkem.
Korteriteraapia esildised
Eile
Tohutud aknad, laheaken, mustvalge plaaditud köögipõrand, kolm kaminat, vitraažaknad... see korter on täis arhitektuurilisi detaile.
Korteriteraapia esildised
16. jaanuar 2020