Mul pole kunagi olnud tätoveeringu saamiseks närvi, kuigi viimasel ajal olen mõelnud, et mu uhke hirm tuleks asendada suhtumisega „miks kurat mitte“. Eriti kui näen mõnda neist erakordselt ilusad ja käsitöölised tatsid Pinterestis. Ja kui lisada mõistele extInked, mis seob tätoveeringukunsti ohustatud taimede säästmisega…., Siis võib mul peagi ilmneda soov salongi minna.
ExtInked on osaluskunstide ja ökoloogia projekt, mis algas 2009. aasta novembris. Kunstnik Jai Redman tuvastas, uuris ja illustreeris 100 haruldast ja ohustatud Suurbritannia taime mitmesuguste looduskaitsegruppide, kunstinõukogude ja tätoveeringukunstnike ühisel toel. Neid illustratsioone jagati osalejatega, kes tätoveerisid kehale pliiatsi ja tindijoonised.
Neid joonistusi eksponeeriti ühe kuu jooksul avatud näitusel Salfordi kasutuses olevas raudteekaares. Üldsust kutsuti üles nimetama end ühe liigi suursaadikuks. Viiesajast taotlusest valiti sada vabatahtlikku ja tätoveeriti oma liikidega kolmepäevase spetsiaalse ürituse raames. Selle ainulaadse etenduse tulemuseks oli ohustatud lindude, kalade, kahepaiksete, roomajate, selgrootute, imetajate, taimede ja seente suursaadikute armee.
Tulemused on erakordsed ja nüüd, neli aastat hiljem, toimuvad osalejatele jätkuvad kokkutulekute sündmused. See on selline meeskonnavaim, hea põhjus ja laiapõhjalisem mõtteviis, mida ma arvan, et vajaksin, et saaksin lõpuks oma tätoveeringu hirmudest üle saada.
Mul on uudishimu - kui USA-s oleks mõni selline projekt, mille eesmärk on tõsta teadlikkust ohustatud kohalike liikide säästmisest, siis kas te nimetaksite endale tätoveeringu?