K: Olen kunagi elanud ainult majades või väikestes, pentsikestes kortermajades, kuid peagi saame koos oma elukaaslasega kolides ühte hiiglaslikku “suure kasti” korterikompleksi, mida minu introvertne mina alati on välditud. Laialdase kompleksi jagamine sadade teiste inimestega, kes asuvad väga lähedal, pole midagi sellist, mida ma olen Kunagi olen seda teinud ja ma olen mures, et tunneksin end klaustrofoobsena ja ülestimuleeritud pideva müra / aktiivsuse ümber meie…
Valisime vaikseima üksuse, mida leida võisime, kuid hoone keskkonnast / suurusest lähtuvalt läheb see ikkagi mürarikkaks. Muu valiku valimine pole võimalik (vajasime uskumatult lühikese etteteatamisega sisenemist ja oleme sõlminud üürilepingu).
Toimetaja: Sarnaselt Kimithyle meeldib mulle vaikne ja veetnud tosin aastat korterites hoonetes, kus on maksimaalselt 20 ühikut. Mõte “laialivalguva kompleksi jagamine sadade teiste inimestega väga lähestikku” paneb mind mõistma, kui mul on vedanud, isegi kui mõni korter ise polnud kalliskive. Kuidas saab Kimithy leida rahu mürarikkas ja täiesti uut tüüpi kodus? Ja kui keegi teist ARMASTAB suurtes korterikompleksides elamist, siis palun jagage, mis teile neist meeldib!