Kui teie korter on lagunenud, kui mullid mähivad, kui seal on rohkem kaste kui tundub olevat võimalik on kõikjal ja on siiski kuidagi ebapiisav ning kui ülesandeloend on miili pikk (aga te ei leia seda või sulepea), parim asi, mida teha, võiks olla kõige vastuintuitiivsem: alustage uut projekti.
Olen praegu topeltkolimise keskel - pakkin oma korterit murdmaasõidu ettevalmistamiseks ja pakime 3-aastase laienemisprojekti ettevalmistamisel SFMOMA kondiitritööstuses - ja see on pisut üle jõu käiv... okei, palju üleolev. Mulle ei meeldi jalas olevad asjad, mulle ei meeldi asjad paigast ja kindlasti ei meeldi mulle lisada hajutatud ja salvestatud pappkaste mu šoppamine, kuid seda tuleb teha. See on kallis, tüütu ja peavalu tekitav ning seetõttu olen löögi pehmendamiseks algatanud kõrvalprojekti, mis teeb mind väga õnnelikuks.
See pole midagi suurt, lihtsalt kingituse jaoks mõeldud CD-plaat, kuid see on ideaalne projekt. Olen kuulanud tohutult palju uut muusikat ja unustatud lemmikuid, mis on suurepärane heliriba pakkimiseks. See on kena ja kena, kõik minu sülearvutis sisalduv - ei mingit jama ega hunnikuid ega sissekandeid. Nii hea meel on leida just õige laul, rahuldada vahetumal viisil kui kasti kokku lindistamine. Saan sellega töötada hilisõhtul või varahommikul, ajal, mil ma tegelikult ei peaks tegema otsuseid pakkimise / hoidmise / viskamise kohta.
Ja mis kõige parem, ma teoretiseerin, et see kasutab minu ajust hoopis teistsugust osa kui liikumine. Suurem osa ajast kulub planeerimisele, strateegia koostamisele, nimekirja koostamisele, ette mõtlemisele: kas ma kasutan seda? Kas see on seda liigutada väärt? Mida on vaja väljas hoida? Mida saab kuu aja jooksul ära pakkida? Ärge unustage (täitke siin miljon tühikut)!! Segamine laseb mul mõtetel ringi tantsida: Aga kuidas see tüüp on? Võib-olla on sellel laulul kaane olemas... oh, ma kuulsin, et neil oli uus album! Kui ma lihtsalt ei suuda uut otsust teha, nimekirja koostada ega plaani võtta, istun ma laua taga, kuulan ilusat laulu ja unistan sellest, mis ees ootab.