Ma armastasin seda valget kampsunit... kuni päevani, mil see kohtus enneaegse surmaga musta kohvi voolanemise tõttu. Kampsun ei pruugi olla kantav, kuid sellel on siiski natuke elu. Mis oleks parem viis armastatud kampsuni mälestamiseks kui selle kodutarvikuks muutmine?
See oli kiire väike pühapäeva pärastlõunane projekt, kus kasutati paari eset, mis muidu oleks prügimäele läinud. Vana vannirätik oli alles sellest ajast, kui vahetasin sel aastal välja kõik oma rätikud ja kohviga peitsitud varrukaga kampsun polnud enam kantav. Miks siis mitte neid kahte kokku panna?
Polsterduse tegemiseks hakkasin looma rätikust välja rulli. Panin rätiku tasasele lauale, voldisin selle pikuti pooleks ja keerasin siis tihedalt üles. Kui mul oli rätik rullitud, mõõtsin, kui palju kampsunimaterjali mul vaja oleks. Kõigepealt lõikasin kampsuni külgedest üles, seejärel asetasin üleskeeratud rätiku ühele poole kampsuni ja mähkisin selle rätiku ümber. Suutsin aimu saada, kui palju kampsunit mul vaja läheb ja seetõttu katkestasin ülejäägi.
Pärast kampsuni kanga mõõtmeteks lõikamist mähkisin selle rätiku ümber ja kinnitasin piki õmblust. Eemaldasin rätiku, õmblesin piki õmblust ja keerasin siis parempoolse külje välja. Põhimõtteliselt andis see mulle toru, millesse sain rätiku libistada. Toru sees oleva rätikuga kinnitasin küljed käsitsi, õmmeldes need kinni. Kui ma oleksin kasutanud kangast, mis lahti ei hargneks, oleksin võinud loobuda külgede õmblemisest ja siduda selle asemel dekoratiivse paelaga.
