Valime need tooted iseseisvalt - kui ostate ühelt meie lingilt, võime teenida komisjonitasu.
Unistustes taandan kuskile kaugemasse kajutisse, võib-olla Walesi maakohta. Minu kajut on karm, kuid ilus, vaba, kuid luksuslik oma hõreda ilu poolest. Selles arvan, et varun veel ilusaid mõtteid ja pühendun neile paberile (alati paberile), nagu mõni tänapäeva Thoreau, kuid mille maitse on kõrgem. Kiltkiviga kaetud, paistab mu kabiin kõrbe vastu, nagu minu uue elu lihtsus maailma kaose taustal. See on see kajut.
Ma teen praegu seda teed Walden, mis minu jaoks muutub ilusaks ja arusaadavaks ning tilgub pretensioonidega (ja mõnikord mõlemat korraga, sest ma pole kunagi üks, kes vaidlustaks Thoreau geeniuse). Ehk aitab see selgitada, miks selle kirjaniku taandumine Walesi Snowdonia piirkonnas (jah, see on tõeline piirkond) rääkis minuga nii sügavalt. Kujundus on lihtne, kuid armas: enamasti on see kiltkiviga kaetud karp, õhuke riba klaaritavate akendega mähkimine ümber ülaosa, otse katuse all, mis annab valgust seest unistava, mujal maailmas kvaliteet.
Salongis on vaid kaks tuba: põhituba ja väike vannituba. Sisse astudes leiate kraanikausi ja pliidi paremale: ahi soojendab kodu ja seda saab kasutada ka toiduvalmistamiseks. Pliidi ja kraanikausi kohal on sisseehitatud kahe tooli laud, mis moodustab ka voodi pealae. Voodini jõudmiseks on vaja paar sammu üles ronida, mis aitab magamistuba ülejäänud elupiirkonnast eraldada, ilma et see visuaalselt puruneks.
Suurem osa elutoast on pühendatud voodile ja detaili resistentsusele aasta lõpus see: ühe seina pikkune laud, millelt avaneb panoraamvaade Walesi maapiirkonda ülalpool. Kui see oleks tavaline kodu, siis võiksin kurta, et puhkamiseks pole tegelikult palju ruumi, aga kuna programm nõuab kirjaniku kajutis, nii palju ruumi kirjutamiseks lauale on täiesti mõistlik: lõppude lõpuks on kirjaniku taandumise mõte kirjutada.